Suurem eestlaste sisseränd USA-sse toimus aastatel 1949 kuni 1952. Koheselt hakati omaalgatusel tegutsema ja organisatsioone looma. Esimesed Üliõpilaspäevad peeti 2. ja 3. septembril 1950 New Yorgi Eesti Majas, kus asutati Eesti Üliõpilaskond USA-s ja Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s. Euroopa põgenike laagritest tulnud tudengitel oli tihti vaja väikest summat, et semester lõpetada. Esmajärjekorras pidi Toetusfondi juhatus koguma raha, millest sai eesti päritoluga üliõpilased protsendivaba laenu taotleda. NY-i Haridusselts tuli heatahtlikult appi ja andis fondile õigused pidada kohvikut Eesti Maja keldris ja hoolitseda garderoobi eest. Puhastulu mõlemast operatsioonist jäi Toetusfondile. Toetusfond korraldas kontserte ja eesti kirikutes tehti korjandus, mis andis natuke algkapitali. Esimese üheteist tegevusaasta jooksul jagati välja 65 õppelaenu. Laenud kõikusid 50 kuni 300 dollarini, mis tol ajal oli suur raha, kuna 300 dollarit aitas semestri üle elada.
Fondi ressursid olid sel ajal piiratud - olenedes täiel määral igal aastal läbi viidud korjanduse edukusest. Kuid korjanduste ja muude ürituste abil suurendati põhikapitali, mis 1961. aastaks oli tõusnud juba 8,000.00 dollarile. Tähtsaks miilipostiks Toetusfondile oli väliseestlasest leidur dr. O.G. Lellepi pärandus, kes 1967. aastal moodustas oma varandusest oma isa Jüri Lellepi nimelise mälestus fondi. Esimisel aastal laekus Toetusfondile sealt 9,502.81 dollarit stipendiumidena välja-jagamiseks, mis ei kuulunud tagasimaksmisele. J. Lellepi mälestusfondi põhikirjas oli nõue, et stipendiume saab anda ainult vabas maalimas õppivatele eesti päritolu üliõpilastele, kuid ettenägelikult ka see paragrahv, et kui Eesti saab vabaks kommunistlikust okupatsioonist, siis võib stipendiume anda ka Eesti Vabariigis õpivatele üliõpilastele.
Toetusfond inkorporeeriti kohalike seaduste alusel, nimega Estonian Students Fund in USA, Inc. 26 juulil 1961. Ühendriikide maksuametilt maksuvaba staatus saavutati 30. okt. 1962. Toetusfond oli esimene eesti organisatsioon USA-s, mis sellise staatuse omale taotles ja sai. Fondi juhatus on kõik need aastad täitnud oma ülesandeid tasuta ja ilma mingi hüvituseta.
Viiekümne aasta jooksul on fondi kapital kasvanud – seda peamiselt USA väliseestlaste päranduste kaudu. Praegu on nimelisi mälestusfonde juba kakskümmend viis. Pärandustombud on kõik investeeritud sihtkapitalina, mille iga-aastasest sissetulekust makstakse välja nimelisi mälestusstipendiume.
Põhitingimuseks kandideerimiseks kõigile stipendiumitele on, et kandidaat oleks eesti päritoluga. Stipendiumite määramisel lähtub Toetusfond mitmest eri vaatepunktist; kandidaadi õppetöö edukuse ja majandusliku seisu kõrval paneb Toetusfond rõhku eesti keele oskusele ja ka osalemisele organisatsioonide tegevuses, mille eesmärgiks on eestluse ja Eesti kultuuri edendamine nii USA-s kui ka Eestis ja mujal maailmas.
Aastate jooksul on EÜT oma tegevust laiendanud selleks, et anda paremaid võimalusi taotluste näol toetada Eestit ja Eesti üliõpilasi. Kuna pealekasvaval või välismaal sündinud eesti päritoluga tudengite generatsioonil oli soov olla rohkem kursis eesti kultuuriloominguga, siis 1957. aastal laiendati tegevusprogrammi ja pakuti nn. Soome stipendiumi - aastane stipendium Helsingi või Turu ülikoolis õppimiseks. Selle eesmärgiks oli viia noor Ameerikas võrsunud eestlane nii lähedale meie ühistele soome-ugri juurtele ja eestile, kui poliitiliselt võimalik ja selle läbi süvendada oma soome-ugri kultuuriteadmisi ja tunnet. Kui poliitiline olukord hakkas muutuma ja Eesti taassaavutas oma iseseisvuse Soome stipendiumi välja-andmine lõpetati ja loodi stipendiumi programm Välis-Eestlasele Eesti Ülikoolis. See stipendium võimaldab eesti päritoluga üliõpilastel, kes ei ela ja ei ole üles kasvanud Eestis, viibida oma vanemate keele- ja kultuurikeskkonnas. (Stipendium toetab aastast õpingut Eesti kõrgkoolis.) Järjest rohkem hakkasid juba kõrghariduse omandanud eestlased osalema Euroopa ja vaba maailma ühiskonnas. Sellest seonduvalt alustas Toetusfond Ametiala Täiendamise stipendiumi andmist. See stipendium on suunatud eesti päritolu Eestis töötavatele juba kõrghariduse saavutanud spetsialistidele, kes soovib end oma erialal akadeemiliselt täiendada, osaledes kursustel ja konverentsidel. Eesti Üliõpilaste Toetusfondi neljas stipendium - Hariduslik Projektitaotlus loodi, et toetada Eesti spetsialiste ja organisatsioone haridusliku projekti, mis on suunatud mitme (mitte ainult ühe) inimese edendamisele, läbiviimiseks.
ENG